Olen juba aastaid sahtlisse luuletanud ja kuna selle kohta tihti küsitakse, otsustasin avaldada mõned luuletused, mis minu enda jaoks armsad ja olulised on. Nagu näha, olen selline vana kooli luuletaja, kellele meeldivad riimid ja sümmeetria ;)
***
ISALE
Hommikukastes värelev päike
viis vaeva ja vabaks sai hing.
Jäi äkki maha siinne maailm väike,
sai täis üks armutult lühike eluring.
Umbsesse palatisse jäid veidikeseks kajama
viimne hingetõmme ja valulaine.
Sinust maha ja sind meeletult vajama
jäid poeg ja tütar ja naine.
Ererohelises rüüs taastärkav loodus,
õhus heljuvad toomeõite pisarad.
Mu sõrmil su hinge järel vaikselt lahkuv kehasoojus,
igatsuslinnud mu südames kisamas…
Teeb haiget ja kahju on kõigil sest,
et su jõeäärses kodutalus, kus vulisevad ojad,
kaks vana ja õnnetut inimest
sel kevadel panid mulda kartulid ja oma poja.
Võin nutta ja haledalt paluda,
võin röökida, leinast lõhkemas rind.
Võin palvetes keda iganes anuda,
ikkagi tagasi meile ei anta sind.
Ja ehkki sind enam ei ole
ja sa koju eales tagasi ei tule,
mu mälestustes elavad veel
su kumeda kõlaga hääl,
su tõre leebus
ja vaikiv meel …
juuni 2012
****
Järgmiseks luuletus, mis on kirjutatud palju aastaid tagasi, mil olin veel gümnaasiumis õppiv tüdruk ja kohtusin poisiga, kellest sain inspiratsiooni Ronani tegelaskuju loomisel ;) Luuletus avaldati aastal 2000 ka noortelehes Meie Meel.
Kui ma seda pilti vaatan,
reaalsustaju jälle kaotan.
Meenub kõik kui muinasjutt,
sinu naer ja minu nutt...
Istud murul, käes kitarr,
mina armund nagu narr.
Sõrmed keeltel liiguvad,
helid õhus kiiguvad.
Igatsen siin omaette,
naeratus kaob silmavette.
Sinust kaugel olla piin,
kui sa oleksid vaid siin...
****
IGAVUSEST
Vaikus,
kaugus,
igatsus,
kurbus,
julmus,
valu...
Külmus,
argus,
armastus,
soojus,
valgus,
elu....
aprill 1998
****
SOOVIDEST JA NENDE TÄITUMISEST
Kui suurest soovist
teha mitu väikest.
Universumi asemel
soovida päikest.
Täituvad kõik sinu
väikesed soovid,
isegi siis kui kõigest
loobuda proovid...
september 2000
***
ISALE
Hommikukastes värelev päike
viis vaeva ja vabaks sai hing.
Jäi äkki maha siinne maailm väike,
sai täis üks armutult lühike eluring.
Umbsesse palatisse jäid veidikeseks kajama
viimne hingetõmme ja valulaine.
Sinust maha ja sind meeletult vajama
jäid poeg ja tütar ja naine.
Ererohelises rüüs taastärkav loodus,
õhus heljuvad toomeõite pisarad.
Mu sõrmil su hinge järel vaikselt lahkuv kehasoojus,
igatsuslinnud mu südames kisamas…
Teeb haiget ja kahju on kõigil sest,
et su jõeäärses kodutalus, kus vulisevad ojad,
kaks vana ja õnnetut inimest
sel kevadel panid mulda kartulid ja oma poja.
Võin nutta ja haledalt paluda,
võin röökida, leinast lõhkemas rind.
Võin palvetes keda iganes anuda,
ikkagi tagasi meile ei anta sind.
Ja ehkki sind enam ei ole
ja sa koju eales tagasi ei tule,
mu mälestustes elavad veel
su kumeda kõlaga hääl,
su tõre leebus
ja vaikiv meel …
juuni 2012
****
Järgmiseks luuletus, mis on kirjutatud palju aastaid tagasi, mil olin veel gümnaasiumis õppiv tüdruk ja kohtusin poisiga, kellest sain inspiratsiooni Ronani tegelaskuju loomisel ;) Luuletus avaldati aastal 2000 ka noortelehes Meie Meel.
Kui ma seda pilti vaatan,
reaalsustaju jälle kaotan.
Meenub kõik kui muinasjutt,
sinu naer ja minu nutt...
Istud murul, käes kitarr,
mina armund nagu narr.
Sõrmed keeltel liiguvad,
helid õhus kiiguvad.
Igatsen siin omaette,
naeratus kaob silmavette.
Sinust kaugel olla piin,
kui sa oleksid vaid siin...
****
IGAVUSEST
Vaikus,
kaugus,
igatsus,
kurbus,
julmus,
valu...
Külmus,
argus,
armastus,
soojus,
valgus,
elu....
aprill 1998
****
SOOVIDEST JA NENDE TÄITUMISEST
Kui suurest soovist
teha mitu väikest.
Universumi asemel
soovida päikest.
Täituvad kõik sinu
väikesed soovid,
isegi siis kui kõigest
loobuda proovid...
september 2000